Mis võib (ei pruugi) juhtuda 2009. aastal?

Siin on graafik eesti kinnisvaramulli kohta 2007.a. IV kvartali seisuga. Andmed pärinevad Statistikaametist ja Eesti Pangast. Kuna tegemist on sessoonse alaga, siis on igal ajaühikul võetud nelja viimase kvartali keskmine – nõnda on alati esindatud eelnev kevad, suvi, sügis, talv. Arvestatud on kõiki ostu-müügi tehinguid, ka varasema vallasvaraga (need olid lubatud kuni 2006.a. kevadeni). Tehingu keskmine hind on saadud tehingute käibe jagamisega tehingute arvuga. Kõikide graafikute mõõtkava on kohandatud nii, et nad oleksid võrreldavad. Siiamaani on maksimumid jäänud sellistele ajahetkedele:
+kinnisvaratehingute arv: 2006. a. I kvartal
+tehingu keskmine hind: 2007. a. I kvartal
+eraisikutele väljastatud uued eluasemelaenud: 2007. a. II kvartal
+äriühingutele väljastatud (igasugused) uued laenud: 2007. a. I kvartal

IMF on analüüsinud erinevaid varasemaid kinnisvaramulle. Sealt on näha, et probleemid panganduses algavad tavaliselt 2-4 aastat peale kinnisvarahindade tippu, uus kinnisvarahindade tõus algab 6-7 aastat peale tippu. USA-s oli praeguse mulli tipp 2005.a. suvel, tõsisemad pangaprobleemid algasid 2007.a. hilissuvel.
Eesti kinnisvarahindade tipuks on siiamaani 2007.a. kevad. Kuna eesti pangandus on rootsi ja taani pankade kontrolli all, siis tuleb arvestada ka nende riikide kinnisvaraturuga. Siiamaani on nende maade kinnisvara hinnatipud jäänud 2007. aastasse.
Kinnisvarafirmade aktsiad börsidel hakkavad langema umbes 3 kuni 5 aastat enne pangakriisi algust. USA-s hakkasid tähtsamad ehitusfirmad (Toll Brothers, Lennar, D.R. Horton jne.) langema samuti 2005.a. suvel. Siiamaani jääb AS Merko aktsiahinna tipp 2007.a. suvesse, AS Eesti Ehitusel ja ArcoVaral 2007.a. kevadesse.