Kellel on raske nõustuda, et kinnisvarahinnad langevad?

1) Kinnisvaramaaklerid, kelle on oma kinnisvara esindama palganud müüjad. Kuigi maaklerteenuse eest tasub müüja, saab müüja selle raha lõpuks ikkagi ostjalt ehk siis hoopis selle käest, kelle huvide vastu maakler tegutseb. Pole tehinguid, pole sissetulekut. Kes see ikka tahab palgata endale maaklerit, kes midagi müüa ei suuda. Leidub muidugi ka selliseid maaklereid, kes on kogu südamest oma ostjate huvide eest väljas, kuid nad ei pruugi siiski teadvustada oma sisemist huvide konflikti. Seega, ärge kunagi küsige juuksurilt: “Kas mul on tarvis juukseid lõigata?”
2) Laenunõustajad, kelle teenistus on lõppkokkuvõttes seotud nende enda poolt sõlmitud laenutehingute suurusest ja tingimustest. Mida ebasoodsam tehing laenajale (intressimäär, teenustasud jms.), seda suurem on võimalik laenunõustaja tasu.
3) Pangad, kes saavad laenulepingu sõlmimise eest teenustasu ning kes müüvad oma laenukliendibaasi hiljem edasi teistele firmadele (Ameerikas: Fannie Mae, Freddie Mac). Teiseks riskide maandamise võimaluseks on hüpoteegiga tagatud väärtpaberite (mortgage backed securities) genereerimine ja müümine. Sellised pangad ei ole tegelikult huvitatud klientide maksevõimest.
4) Hindajad, kes on palgatud kinnisvara müüja, kinnisvaramaakleri või panga poolt, püüavad (alateadlikult?) anda hinnanguid, mis sobivad nende klientidele.
5) Ajalehed, kes teenivad raha kinnisvarafirmade ja müüjate kuulutuste kaudu. Selleks, et vältida oma klientide pahameelt, hoiduvad nad kasutamast sõna “hinnalangus”, selle asemel räägitakse “korrektsioonist”, “turu mõningasest jahtumisest”. Kui nad seda ei teeks, siis kinnisvara müügikuulutused avaldataks nendega konkureerivas ajalehes. Kinnisvaramaakleritel on tõemonopol tegelike tehinguhindade osas, kuid ajakirjanikud kardavad esitada selliseid teravaid küsimusi nagu “kuidas me teame, et te ei valeta hindade osas?”. Selle asemel kohtab sagedamini artikleid sisuga: “Praegu on hea aeg osta”.
6) Kinnisvaraomanikud, kes ei taha uskuda, et nad on kaotamas suurt kogust (virtuaalset) raha.
Allikas: http://patrick.net/housing/crash2.html