pühapäev, 24. veebruar 2008

Miks tuleb aeg-ajalt foorumitesse valimatut räuskamist?

Kellegil on paha tuju? Keegi on vihane? Aga miks? Vaatleme lähemalt nende inimeste käitumist, kelle ellu on tulnud halb uudis. Elisabeth Kübler-Ross tõi siin välja mitu staadiumi:
+šokk (shock)
+probleemi eitamine (denial)
+viha (anger)
+kauplemine (bargaining)
+masendus (depression)
+olukorraga leppimine (acceptance)
Võib juhtuda, et inimene jääb kauaks ajaks ühte staadiumi, ilma et sealt väljapääsu leiaks.

Vaatleme neid staadiume auto käivitamise näitel. Teil on hommikul kiire, sest peate ruttu tööle jõudma. Talvekülmal hommikul aga selgub, et aku on liiga nõrk, et autot käivitada. Mida te teete?
+shock: Teile on üllatuseks, et auto ei lähegi käima, kuid te ei oska hetkeks sellest miskit arvata ega kuidagi reageerida
+denial: Te proovite käivitada autot üha uuesti, seejuures aku jääb järjest nõrgemaks. Te lülitate tuled välja, vajutate võibolla gaasi, ootate mõne hetke, et siis uuesti proovida.
+anger: Teis tärkab viha. “$%&*@~$ auto! Mine käima, $%&*@~$! Oleks pidanud su ammu maha müüma!" Võibolla isegi lööte korra jalaga.
+bargaining: Te mõistate, et jääte tööle hiljaks ning mõtlete endamisi: “Mine ometi käima, õhtul toon aku tuppa laadima, ostan uue aku, hoian autot heas korras!”
+depression: “Ma ei tea, mida ma pean tegema. Ma olen nagunii tööle hiljaks jäänud ning halvas kirjas. Nüüd pole enam kõigel mingit tähtsust.”
+acceptance: OK, see aku on omadega läbi. Ma pean tellima takso, et siiski mingiks ajaks tööle jõuda.

Kommentaare ei ole: